Spastilisuse ravi
Mis on halvatus?
Halvatus on lihaste funktsiooni täielik või osaline häire, mis tekib närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Aju või seljaaju kahjustuse korral tekib spastiline halvatus, närvide või närvipõimikute kahjustuse korral lõtv halvatus.
Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv tegevus ehk patsiendil endal ei ole võimalik halvatud kehaosa liigutada.
Mittetäielikule halvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus aga mõningased liigutused on tahtlikult võimalikud.
Spastilisus
Kesknärvisüsteemi kahjustuse puhul võib lisaks halvatusele esineda spastilisus ehk liigne lihaste toonus, millega kaasneb jäsemete moondunud asend ja valu. See omakorda häirib jäsemete liikuvust, põhjustab kontrakuure ja häirib oluliselt igapäevast toimetulekut.
Näiteks tekib spastilisus umbes 1/3 insuldi läbi teinud patsientidest , ligikaudu 60% raske kuluga hulgiskeroosi patsientidel ja 75% raske ajutrauma patsientidel.
Näiteks käe spastilisus võib olla erinevatel patsientidel erinev. Enamasti on käsi liigestest painutusasendis ja sõrmed peopessa surutud.
Miks on vaja spastilisust ravida?
Spastilisus võib olla valulik ja häiriv ning potentsiaalselt kulukat puuet tekitav.
Spastilisusest tulenevad sageli liikumispiiratus, raskendatud enesehooldus ja hügieeni eest hoolitsemine, kehv enesehinnang ja kehapilt, valu ja lamatised.
Edukas raviskeem sisaldab nii füüsikalist kui farmakoloogilist ravi, mis parandab patsiendi füüsilist seisundit ja ennetab tüsistusi. ( 1)
Spastilisuse ravi peab olema hästi läbimõeldud ja pikaajalise taastusraviiprogrammi üks osa.
Spastilisuse ravi
Spastilisuse ravi on väga individuaalne, vasatavalt patsiendi vajadustele ja koos füsioteraapia ning erinevate füüsikaliste meetoditega läbiviidav: näiteks venitused, lahastamine, elektriline stimulatsioon, intensiivne ja eesmärgistatud suurte korduste arvuga ja järjest tõusva raskusastmega treening, igapäevategevused, jne. et saada maksimaalselt parim tulemus.
Oluline on meeles pidada, et mõnedel juhtudel võib spastilisus tulla hoopis kasuks, näiteks siis, kui jäse toimib spastilisena paremini. Seetõttu tuleb mõnedel juhtudel kaaluda, kas spastilisuse vähendamine parandab inimese tegutsemisvõimet. Ravivõimalused ja eesmärgid tuleb koostöös patsiendiga enne ravi alustamist põhjalikult läbi arutada. (2)
Spastilisuse ravi botuliintoksiiniga
Üla- ja/või alajäseme lihaste ravi botuliintoksiiniga võib märkimisväärselt parandada jäseme funktsiooni ja patsientide elukvaliteeti. (3, 4)
Seejuures peaks süstimisele botuliintoksiiniga spastilisuse raviks järgnema füsioteraapia (5)
Kuidas botuliintoksoiin toimib?
Botuliintoksiin-A blokeerib atsetüülkoliini vabanemist neuromuskulaarses sünapsis ja tekitab ravitud lihase lühiajalise ja pöörduva halvatuse. Toime maksimumefekt ilmneb 10-12 päeva pärast. Toime kestab 3-4 kuud.
Süsted tehakse kas elektromüograafia või ultraheli aparaadi kontolli all.
Dr. Merle Rokk ultraheliaparaadiga kaelalihaseid hindamas
Spastilisuse ravi põhineb kliinilisel hindamisel: hinnatakse jäsemte aktiivset ja passiivset liikuvust, lihastoonust, lihasjõudu, valu, spasme, tahtmatuid liigutusi, käe funktsiooni, kõndi, elukvaliteeti, jne. Enamasti kasutatakse selleks välja töötatud meetodeid ja skaalasid.
Vastavalt sellele milline on hindamistulemus, patsiendi ja tema omaste ootused ja võimalused ka teiste ravimeetodite rakendamiseks ning prognoos paranemisele, otsustatakse kas spastilisuse vähendamiseks kasutakse botuliintoksiini või mitte. Tegemist on kalli raviga, mida on vaja teha korduvalt. Spastilisuse ravi eest botuliintoksiiniga maksab haigekassa. Ravi teostavad väljaõppinud taastusarstid.
Ravi eesmärgid:
- Funktsiooni parandamine
- Kosmeetiline efekt, jäseme asendi parandamine, parem hooldus
- Terapeudi töö lihtsustamine, liikuvuse võimaldamine
- Valu leevendamine
- Passiivse liikuvuse parandamine, et vältida kontraktuure
- Abivajaduse vähendamine
- Kõnnikiiruse parandamine
- jne.
Kokkuvõtteks
Botuliintoksiin on oluline spastilisuse teraapias, on abiks hooldajatel väga raske spastilisusega patsientide abistamisel, vähendab valu spastilises jäsemes, aitab kaasa funktsiooni parandamisele koos füsioteraapia ja tegevusteraapiaga.
Küsimuste korral pöördu taastusarsti vastuvõtule.
Kasutatud kirjandus:
- Boyd, Pliatsios et al 2000, Turner-Stokes, Fheodoroff et al 2013; Ward, Wissel et al
- Nair KP, Marsden J. The management of spasticity in adults. BMJ 2014;349:g4737.
- Shaw L, Rodgers H. Botulinum toxin type A for upper limb spasticity after stroke. Expert Rev Neurother 2009;9:1713–25. 24.).
- Lukban MB, Rosales RL, Dressler D. Effectiveness of botulinum toxin A for upper and lower limb spasticity in children with cerebral palsy: a summary of evidence. J Neural Transm 2009;116:319–31.)
- Chang CL, Munin MC, Skidmore ER, Niyonkuru C, Huber LM, Weber DJ. Effect of baseline spastic hemiparesis on recovery of upper-limb function following botulinum toxin type A injections and postinjection therapy. Arch Phys Med Rehabil 2009;90:1462–8.